Meie reservis on väge: nooremleitnant Tanel Toom, kogenenud kullipilk õppustel
15. Mai 2025
Juba 17 aastat tagasi ajateenistuse läbinud Tanel on saanud muljetavaldava assortii väljaõpet ja sellist oskuste kogumit ei saanud mitte jõude jätta. Viimased aastad on ta eri õppustel osalenud vahekohtunikuna.
„Seni, kuni saan, võtan riigikaitsest osa. Sa astud ikka välja oma maa ja inimeste kaitseks,“ leiab nüüdseks kaks ning pool aastat Alexela tehnikaosakonnas töötanud hooldustehnik Tanel. Praegustel nädalatel ei tegele ta oma tavapärase tööga, milleks on selle eest hoolitsemine, et kõik Alexela jaamad ja baasid oleksid alati töökorras, vaid seda katavad tema kolleegid. Tanel on praegu formeerimisüksuse liikmena õppusel Siil.
Formeerimisüksusel on suurõppustel suur logistiline roll ehk nemad võtavad reservväelased vastu ja saadavad edasi oma ülesannetele. Logistika on muuseas riigikaitse olulisim osa, sest tagala ning eesliini korraliku toimimiseta valitseb korralagedus, millest on lihtne läbi lõigata.
Väljaõppe poolest on mees nagu Šveitsi nuga. Ajateenistuse läbis Võrus Kuperjanovis ehk jalaväelasena, kuid ta on saanud õpet ka luure, miinipilduja ning staabikompanii osas. Laialdased oskused ja praktiline mõtlemine, mida Tanel vajab ka igapäevatöös, on väärtuslikud õppuste kordaminekuks, mispärast tegutsebki ta õppustel vahekohtunikuna.
„Minu roll on jälgida, kuidas üksused oma ülesandeid täidavad, anda tagasisidet ja õpetada: observe, control, train (jälgi, kontrolli, õpeta),“ kirjeldab Tanel oma ülesandeid vahekohtunikuna.
Selles rollis näeb ta asju nurga alt, mis tavavõitlejale pole võimalik.
„Eelmise aasta õppustel oli üks üksus Hiiumaal, tegime koostööd Prantsuse võõrleegioni üksusega. Jälgisime, kuidas nemad teevad ja andsime tagasisidet ning jälgisime väljaõpet,“ meenutab Tanel ja kiidab nende tegutsemist ning võimalust nendega koos harjutada. „Väga ilus oli vaadata, kuidas nemad tegutsevad. Olgugi, et Kaitseliit on Hiiumaal vähendatud koosseisuga väljas, siis saadi ülesannetega kenasti hakkama.“
Koostöö liitlastega on suurimaid muutusi, mis on 17 aasta tagusega toimunud. See ei tähenda ainult, et muutunud on, kellega koostööd tehakse, vaid kuidas seda tehakse.
„Kui mina olin ajateenistuses, siis olid eestipärased väljendid. Nüüd on käibel NATO väljendid ja lühendid, mida võib alguses olla keeruline hoomata. Seda on aga vaja, sest ühise koostöövõimeta ei saa,“ kirjeldab Tanel kokkumängu tähtsust.
Sellised võimalused ja areng hoiavad ka motivatsiooni kõrgel. Aastatega on väljaõpe ja varustus ning relvastus oluliselt paranenud, eriti 2008. aastaga võrreldes, mil Tanel ajateenistuses oli ja formeeriti vähendatud koosseis, sest näiteks olid pataljonid remondis.
„Usun, et eestlaste kaitsevalmidus on kõrge ja relvastus on korralikult kaasajastunud,“ teab ta suurel arvul eri ajateenijaid ning reservväelasi juhendanuna rääkida. Suurt motivatsiooni liikumist saabki just reservväelaste puhul näha, kuidas õppuse edenedes motivatsioon tõuseb. „Lõpus suurte tegevustega on eufoorialaine. Ma näen, kuidas motivatsiooni on palju.“
Motivatsiooni jagub mehel endal väga palju. Tehniliselt oli tal võimalus ajateenistus läbimata jätta, sest tema varatäiskasvanuajal formeeriti ainult teatud üksuseid, kuid Tanel surus end kolm korda meditsiinilisse kontrolli kuni lõpuks löögile pääses. Praegugi mõtleb ta veelgi aktiivsemalt riigikaitsesse panustamisele ja Kaitseliiduga liitumisele. „Senine üksus on aga hea, sealt ei taha niisama ära minna,“ ütleb ta.
Kui heaks peab Tanel Eesti valmisolekut?
„Kaitsetahe – kõrge; relvastus – kaasaegne. Siiski ei saa milleski 100 protsenti kindel olla. Ainukene asi, mis teha saame, on valmistuda.“
Piiratud formeerimistest ja vanast annetatud Rootsi varustusest oleme kaugele edasi arenenud ning tiheda koostööni liitlastega jõudnud. Hoolika valmistumise ja kaitsetahtega annab kõike korda saata.
