Uudised

22.09.2026

„Energiakool“: milline on läheneval talvel meie elektriarve?

Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu saates „Energiakool“.Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees.Väikese elektritarbimisega korteris ei pruugi hinnakõikumine eurodes suurt erinevust tähendada, elektrikütte või soojuspumbaga eramajas võib mõju olla märksa suurem. Samuti tasub mõelda, kui palju soovid elektrihinda jälgida ja oma tarbimist selle järgi juhtida või eelistad paremini etteaimatavaid kulusid.Ausmees soovitab oma elektripaketi vähemalt kord aastas üle vaadata. „Hea hetk selleks võib olla näiteks kevadel või enne sügist. Kevadel on talvekuud just möödas ja mälestused selged, mis talvel toimus. See aitab enda jaoks läbi mõelda, milline on sinu riskitase ja kas tänane lahendus sulle endiselt sobib.“ Mis võib talvel hinnaga juhtuda?Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat hüdroenergiat.„Me lähme talvele vastu olukorras, kus seda odavat hüdrot, mis tavaliselt Põhjamaades on olemas, on vähem ja see hoiab üleüldist hinnataset kõrgemal,“ selgitas Nõu.Samas on Eestis ja mujal Baltikumis lisandunud palju akusalvesteid, mis aitavad Nõu sõnul kõige teravamaid hommikusi ja õhtuseid hinnatippe vähendada. Seega ei tähenda praegused riskid, et ees ootaks tingimata kallis talv. Viimased aastad on näidanud, kui kiiresti võib olukord energiaturul muutuda.Ausmees ja Nõu soovitavad lähtuda otsuste tegemisel enda tarbimisest, mitte naabri valikust või üksikust turuprognoosist. „Emotsiooni pealt tehtud otsus ei pruugi olla hea, aga kalkuleeritud otsus võib anda meelekindluse,“ võttis Nõu kokku.Saatejuht on Brent Pere.Podcast "Energiakool"

10.09.2026

Jüri Ratas: Euroopa energiapoliitikas on kliima kõrvale tõusnud julgeolek ja hind

Euroopa energiapoliitika on viimaste aastatega oluliselt muutunud. Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid aruteludes peamiselt kliima- ja keskkonnaeesmärgid, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisid on toonud keskmesse julgeoleku, konkurentsivõime ja energia taskukohasuse, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas „Energiakooli“ saates.„Ma kindlasti ei väida, et enam ei panda rõhku rohe- või keskkonnateemadele, aga selgelt domineerivad konkurentsivõime, julgeolek ja taskukohasus,“ ütles Ratas.Kõige selgemalt näeb seda muutust Euroopa loobumises Vene energiast. „See, et Euroopa Liit tervikuna Vene gaasist loobub ja on selle osakaalu juba väga väikeseks viinud, on olnud väga suur julgeolekuvõit kogu Euroopale, ütles Ratas. "Me nägime, et energiaühendused ei ole ainult majandus, vaid neist võib saada ka julgeolekupoliitiline relv, mida agressor kasutab.“Samas ei kao sõltuvused täielikult. Euroopa sõltub Vene gaasi asemel järjest enam ülemaailmsest LNG-turust ja teistest tarnijatest. Ratase hinnangul muudab riske väiksemaks tarnijate mitmekesisus.Eesti vajab nii ühendusi kui mitmekesist energiatootmistEuroopa energiapoliitika mõjutab Eestit väga otseselt. Ratas toob näiteks Balti elektrisüsteemi lahtiühendamise Venemaa ja Valgevene võrgust ning ühendamise Mandri-Euroopaga, mille elluviimisel oli Euroopa Liidu rahastusel suur roll. Tema hinnangul peaks Eesti jätkama ühenduste arendamist ja liikuma edasi ka EstLink 3 võimekusega.Sama oluline on Ratase sõnul see, et Eesti ei panustaks energiatootmises ainult ühele lahendusele. Mida mitmekesisem on energiaportfell, seda paremini suudame toime tulla olukorras, kus mõni energiaallikas või tarnekanal kriisi tõttu ära langeb. „Meie energiamiks, sealhulgas elektrimiks, peaks olema võimalikult laialdane. Me ei saa panna ainult ühte kaarti lauale, et see on tuul või see on päike. Me vajame erinevaid lahendusi,“ ütles Ratas.Just energiajulgeoleku suurem tähtsus on Ratase hinnangul muutnud ka Euroopa energiapoliitika prioriteete. Kliimaeesmärgid pole tema sõnul kadunud, kuid nende kõrval vaadatakse järjest enam, kuidas tagada Euroopa varustuskindlus ja säilitada ettevõtete konkurentsivõime. „Kui eelmise perioodi märksõnad olid digitaalsus ja kliimapoliitika, siis selle viieaastase perioodi märksõnad on selgelt julgeolek ja majanduse konkurentsivõime,“ võttis Ratas muutuse kokku.Saatejuht on Brent Pere.Podcast "Energiakool"

31.08.2026

Alexela Täkupoisi rändköök jõuab Türile

Alates 1. septembrist avab Alexela Türi automaattankla juures Täkupoisi rändköögi, mis toob kohalike elanike ja läbisõitjateni valiku Alexela toite ja kohvijooke. Praeguste plaanide järgi jääb rändköök Türile novembrini ning on avatud iga päev kell 7-21.„Otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas olla oma klientidele ja kohalikele inimestele lähemal. Meil on Türil täna automaattankla, kuid tahame teada saada, milline huvi on kohalikel ja läbisõitjatel ka Alexela toiduvaliku vastu,“ ütles Alexela kaubandusjuht Tiiu Valk. „Päris kohvik-poe rajamine on suur ettevõtmine ning rändköök annab meile hea võimaluse tulla esmalt Türile kohale, pakkuda Alexela maitseid ja päriselus näha, kuidas inimesed need vastu võtavad.“Rändköögi menüüs on nii kiiremaid ampse kui ka burgerid, wrapid, hot dog’id ja praed. Proovida saab näiteks Alexela klientide seas menukat Grillburgerit ning erinevaid kana- või veiseliha wrappe. Lisaks saab rändköögist Alexela kohvijooke, mille valmistamiseks kasutatakse spetsiaalselt Alexela jaoks röstitud kohviube.  „Mõnes mõttes on see nii meie kui kohalike jaoks võimalus koos katsetada, kas ja millisel kujul võiks Alexela Türil tulevikus rohkem kohal olla.Alexela eesmärk on pakkuda inimestele vajalikke energiateenuseid kodus, teel ja sihtkohas. Teel olles tähendab see lisaks tankimisele ja elektriauto laadimisele ka võimalust võtta kaasa hea kohv ja värske kõhutäis.

15.11.2023

Alexela toob müügile vesinikuballoonid ja avab Eesti esimesed vesinikutanklad

Järgmise aasta oktoobris avatakse Tallinnas kaks rohevesinikutanklat, millest üks on sõiduautodele mõeldud tankla Peterburi teel ning teine vesinikubussidele ja -veoautodele suunatud tankla Väos koostöös Utilitasega. Lisaks on Alexelal juba järgmisel aastal valmidus hakata pakkuma tarbijatele vesinikuballoone. Ka riik valmistub vesinikurevolutsiooniks – ettevalmistamisel on esimene vesinikupraamlaeva hange.Esimese vesinikutankla ehitusluba on juba väljastatud, seadmed ja tehnoloogia tellitud ning need saabuvad prognoosi kohaselt tuleva aasta septembriks.Erinevalt Lätist saab Eestis müüdav vesinik olema 100% roheline ehk toodetud taastuvatest allikatest.Ühistransport teeb otsa lahti«Praegu sõidavad Eesti teedel üksikud vesinikuautod, mida tangitakse Riias,» märkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna, «teame, et järgmisel sügisel jõuab turule 30 ühistransporti suunatavat vesinikuautot, lisaks prognoosivad automüüjad, et lähiaastatel jõuab turule veel sadu autosid ja rasketehnikat sh bussid, «rekkad» ja laevad. Kui vesinik saab hinna poolest veelgi taskukohasemaks, siis ootame turul revolutsiooni, sest vesinikuautot saab viie minutiga 500 kilomeetriks tankida, see on talvistes oludes sama töökindel kui bensiiniauto ning saastamise asemel hoopis puhastab juba saastunud linnaõhku.»«Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, siis rohelist energiat ei saa,» selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll, «vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks.»«Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, siis rohelist energiat ei saa,» selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll, «vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks.» Vesinikku on hea ette tootaVesiniku peamiseks eeliseks on asjaolu, et seda saab ette toota ja kui saavutatakse kriitiline maht, tekivad eeldused konkurentsivõimeliseks hinnaks.Alexela pakutav vesinik vastab vesiniku kvaliteedinõuetele vastavalt standardile ISO 14687 ning seda toodetakse Stargate Hydrogeni 1 MW elektrolüsaatoriga. Stargate Hydrogen on Euroopa süvatehnoloogia ettevõte, mis keskendub rohelise vesiniku tootmise edendamisele uuendusliku keraamilisel tehnoloogial põhineva elektrolüüsi abil.Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau kommenteeris: „Alexela poolt rohelise vesiniku jaemüügi alustamine on märgiline samm transpordi ja tööstuse dekarboniseerimisel Põhja-Euroopas."Lõpusirgele on jõudmas esimene riiklik praamlaeva hange, erinevad autotootjad tulevad välja uute vesinikuautodega ning järjest enam toodetakse mobiilseid tehnikavidinaid, mis ei vaja elektripistikut. Riiklikud investeeringud ja toetusmehhanismid kiirendavad alternatiivkütuste turuletulemist ning soodustavad erasektori panustamist.Alexela arendab jätkusuutlikku tanklavõrgustikku läbi biometaani, LNG, elektri ja lähitulevikus vesiniku tankimisvõimaluse loomise. Alexela toodab ise ringmajanduse põhimõttel biometaani ning rajab päikese- ja tuuleparke. Lisaks opereerib ettevõte koos partneritega Soomes Haminas LNG terminali ning arendab Paldiskis Energiasalve nime kandvat taastuvenergia vesisalvestit ja tipukoormuse biogaasijaama.

Marti Hääl_Ardo Kaljuvee

27.10.2023

Alexela liitub PÖFFiga

Korduvalt kultuurisõbra tiitliga pärjatud ning mitmetes kohalikes valdkondades tipus olev energiaettevõte Alexela liitub Põhja- ja Ida-Euroopa ühe suurima filmifestivali PÖFF toetajatega. „PÖFF on Eesti kultuuri oluline nurgakivi ning meil on suur au ja rõõm olla osa sellest ettevõtmisest. Meie ühised väärtused – innovatsioon, jätkusuutlikkus ja kogukonna toetamine – viisid meid koostööks kokku ja nii saame koos panustada Eesti kultuuri,” ütles Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. PÖFFi juht Tiina Lokk usub, et koostöö avab uued võimalused nii Eesti filmikunsti kui ka jätkusuutliku energia valdkonnas. „Koos saame luua midagi erakordset, näiteks sõidab PÖFFi tiim juba rohelisel elektril, nii et särtsu algavateks pimedateks öödeks meil tänu Alexelale jagub,” sõnas ta. Festivali esitlevad tänavu Elisa Eesti ja Nordic Hotel Forum, peapartneriteks on lisaks Alexelale Cramo, Solarise keskus, Postimees, National Geographic, Lido ja Elke, partneriteks Europark, Lux Express ja Lux Charter. PÖFF on Põhja- ja Ida-Euroopa üks suurimaid filmifestivale, mis toob iga aasta novembris maailmakino värskemad ning haaravamad teosed koos rahvusvaheliste filmitegijatega koju kätte. PÖFF kuulub ühes Cannes’i, Berliini, Veneetsia ning teiste maailma tipp-filmifestivalidega samasse A-kategooriasse. Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 3.–19. novembrini. Programmist lähemalt: https://poff.ee/programmid/

17.10.2023

Tartu sai uue võimsa elektriautode kiirlaadija

Mercedes-Benzi esindav Veho ja kodumaine energiaettevõte Alexela on astunud olulise sammu jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma liikuvuse tagamise suunas. Kahe ettevõtte koostöö tulemusena paigaldati Veho Tartu esinduse ette 160-kilovatine avalik kiirlaadija, kus korraga saab laadida kuni 3 autot.Veho tegevjuhi Keijo Kaasiku sõnul on elektriautode müük sarnaselt teiste Euroopa riikidega tõusuteel, kuid sel teel on omajagu väljakutseid ja üks nendest on laadimistaristu võimekus. „Usume, et iga uue avaliku kiirlaadijaga väheneb inimestes skeptitsism elektriautode suhtes ning aina tõsisemalt kaalutakse järgmiseks autoks just elektriajamiga sõidukit,“ märkis Kaasik.Kui Euroopas moodustab uute täiselektriliste autode müük kuuendiku, siis Eestis on see poole vähem, jäädes seitsme-kaheksa protsendi juurde. Käesoleva aasta septembris ulatus Eestis uute hübriidautode osakaal 46%, bensiiniautodel 38% ja diiselautode osakaal vaid 8%.Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht kinnitas, et Veho Tartu esinduse laadija paigaldamisel on mitu eesmärki. „Ühelt poolt on vaja täna rahuldada viimastel kuudel nähtud elektriautode registreerimise buumiga kaasaskäivat laadimiskohtade täienevat vajadust. Teisalt  julgustame uute laadimiskohtade lisamisega elektriautole üleminekut neil tarbijatel, kes täna on veel ostuotsust kaalumas,“ sõnas Vaht.Tartu Lõunakeskuse läheduses asuv Veho esinduse kiirlaadija on 160-kilovatise võimsusega, mille võimsust saab vajaduse tekkides tõsta kuni 300 kilovatini. Samaaegselt saavad laadida 3 autot korraga – laadijal on kaks CCS otsikut kiirlaadimiseks ja üks Type 2 otsik mitme tunni laadimiseks.Eestis,  Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis Mercedes-Benz sõiduautosid ja tarbesõidukeid müüv Veho kontsern annab tööd 2200 inimesele. Ettevõte alustas Mercedes-Benz sõidukite müüki Soomes 1939. aastal, asutamisest peale on see kuulunud samale perekonnale.Alexela on eestimaine rohenovaator, kes arendab jätkusuutlikku tanklavõrgustikku läbi biometaani, LNG, elektri ja juba 2024. aastal ka vesiniku tankimisvõimaluste loomise. Alexela pakub oma klientidele Eestis, Lätis ja Soomes unikaalset spektrit igapäeva energiatooteid, milleks on elekter, maagaas ja ballooni- ning mahutigaas ning rohkem kui sajas üle Eestis asuvas tanklas autokütused. Lisaks on ettevõttel Eestis 41 kohvik-poodi, taastuvenergia tootmise ja salvestuse juba töötavaid ja arendatavaid projekte ligi 1000MW mahus ning Soomes LNG kaldaterminal. Alexela energiakontsern annab tööd 480 inimesele.