Vesinikumajanduse arengu hoogustamiseks asutati Eesti vesinikuorg

20. Апрель 2023

Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing allkirjastasid täna Eesti vesinikuoru asutamislepingu, et kiirendada vesinikuvaldkonna jõulist ja mitmekülgset arendamist ning luua ametlikult maailma esimene tervet riiki kattev vesinikuorg.

Taastuvenergial põhineva rohevesiniku valdkonna arengu hoogustamine mängib võtmerolli rohepöörde elluviimises ja Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamises. Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse märkimisväärselt kiirendada rohetehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu. Lähikümnendite üheks olulisemaks märksõnaks kujuneb vesinik, mis panustab rohepöördesse nt salvesti ja energiakandjana.
 
Vesinikuorgu koordineeriva Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu rahvusvaheliste projektide juhi Marek Alliksoo sõnul hõlmavad vesinikuorud enamasti üht linna või piirkonda, kuid Eesti vesinikuorg arendab maailma esimest tervet riiki katvat vesinikuorgu.
 
„Kui Silicon Valley Ameerika Ühendriikides on globaalne kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni keskus, siis Eesti vesinikuoru ambitsioon on arendada välja meie piirkonna vesiniku majandusvaldkonna tehnoloogia ja innovatsiooni keskus,“ ütles Alliksoo. „Täna allkirjastatud leping muudab õhinapõhise initsiatiivi ametlikuks ühinguks, mis võimaldab meil vesinikualast koostööd ja vesinikumajanduse ülesehitamist kiiremini, sujuvamalt ja tõhusamalt edasi viia ning anda oma panus rohepöörde elluviimiseks.“
 
Eesti vesinikuorg on Eesti avalikke ja erakapitalil põhinevaid organisatsioone, kaasa arvatud teadusasutusi, koondav konsortsium, mille eesmärk on muuta siinne peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. See sobitub Eesti ambitsioonika plaaniga minna hiljemalt aastaks 2030 üle 100% taastuvenergiale. Aastal 2022 tuli Eesti Vesinikuorg välja plaaniga arendada välja maailma esimene üleriigiline vesiniku ökosüsteem, kusjuures esimesed tootmisüksused, jaotuse lahendused ja kasutusvõimalused tekivad lähima kuue aasta jooksul. Selline vesiniku ökosüsteem loob uusi töökohti ning aitab kaasa majanduskasvule kõikjal üle Eesti. 
 
Selleks, et eelpool mainitud ambitsioonikaid eesmärke saavutada, on Eesti vesinikuoru lähiaja prioriteetseimateks eesmärkideks tegevjuhi valimine ja loodud strateegia ning tööplaani allkirjastamine, avalikustamine ja elluviimine. Jooksvalt on konsortsiumi liikmete vahelise eduka koostöö tulemusena käivitunud mitmed potentsiaalikad projektid, mis aitavad edendada vesiniku valdkonda Eestis.  
 
„Oleme koostöös ettevõtetega käivitanud rahvusvahelise pilootprojekti, mille tulemusena on meil võimalik 2025. aastal vesinikubussi ning tankimisvõimalust Tartus katsetada. Rohevesiniku kasutamisel on transpordisektoris suur potentsiaal, kuid tänasel päeval puudub Eestis veel rohevesiniku tootmine ning samuti pole tankimisvõimalusi,“ sõnas Tartu abilinnapea Raimond Tamm. „Kuna vesinikul on tulevikus meie energiasüsteemis oluline roll, siis on Tartu linn osalenud Eesti vesinikuoru loomisel, et vesinikumajandusele koostöös partneritega hoogu anda,“ lisas Tamm.     
 
Alexela juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul ei ole vaja vesinikutanklaid enam kaua oodata:  „Alexela on alustanud avalike vesinikutanklate projekteerimisega ning 2024. aastal on eesmärk avada esimene Tallinnas. Järgmised sammud kätkevad endas Euroopa TEN-T võrguäärsete Alexela tanklate laiendamist ning vesiniku tankimisvõimekuse loomist nii Pärnus, Tartus kui Ida-Eestis eri transpordi-liikidele ning tarbijatele.“
 
Eesti vesinikuoru toetusgruppi kuulub juba praegu üle 30 kohaliku ja rahvusvahelise asutuse ning uute huviliste liitumine on väga oodatud. Vesinikuoru strateegia ja tööplaan saab olema avalik, eesmärgiga toetada sünergiate tekkimist valdkonna osapoolte vahel. Kõik see toetab sobilike tingimuste tekkimist Eestisse kui testkeskkonda, kus on võimalik kiirendatud korras võtta kasutusele rohevesinik, mis mängib olulist rolli majanduskasvu ja kliimaeesmärkide ühendamises. 
 
Ka EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juhi Joonas Vänto sõnul on energiatehnoloogiad, sh vesinikutehnoloogiad välisinvesteeringute osakonna üks strateegilisi fookussuundi. „Meie eesmärk on kaasata välisinvestoreid projektidesse, kus on turutõrge või kus on vaja lisada innovatsiooni. Suhtleme pidevalt rahvusvaheliste investorite, fondide ja rahvusvaheliste ettevõtetega ning oleme Eesti ettevõtetele toeks välisinvesteeringute leidmisel, et Eesti võiks saada juhtivaks rohetööstuse riigiks maailmas,“ kommenteeris Vänto. 

Eesti Vesinikuoru juhtrühma kuuluvad Alexela, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tartu Ülikool ja Tartu linn.
 
Lisaks juhtrühmale osalevad vesinikuoru töös toetusrühma liikmed Auve Tech, Baltic Work Boats, Clever Cities, Drannel, Eesti Lennuakadeemia, Elcogen, Elering, Elmo Rent, Estiko, H2Electro, Harju ettevõtlus- ja arenduskeskus, HHLA TK, Keila linnavalitsus, Liwathon E.O.S., Lääne-Harju vald, MP Industries, Pakri S&I Park, PowerUp Energy Technologies, Pärnumaa arenduskeskus, Põlva vald, Saare arenduskeskus, Saare Wind Energy, Skeleton Technologies, SKYCORP, Stargate Hydrogen, Tallinna lennujaam, Tallinna tehnikaülikool, Tartu linn, Tartu rakenduslik kolledž, Tartu Terminal, Tartumaa omavalitsuste liit, TiVo - Taltechi Vesinikuorganisatsioon, TS Laevad, XFly.
 
Vaata lähemalt: https://vesinikuorg.ee/et/#About