Diislikütus jaguneb suviseks ja talviseks. Miks on oluline diiselmootoriga töötava sõiduki kütusepaak hoida võimalikult täis ja tankida tihedamalt? Millal vahetub tanklates suvine diislikütus talvise vastu, sellest räägib juba alljärgnevalt Alexela juhatuse liige Alan Vaht. 
 
Kuidas diislikütused jagunevad?
Euroopas kehtestatud standardi järgi jagunevad diislikütused suvisteks ja talvisteks. Mõlemal juhul rühmitub nii suvine kui talvine diislikütus omakorda klassidesse. Näiteks suvise diislikütuse puhul saab rääkida kuuest erinevast klassist, mida tähistatakse tähtedega A kuni F. Vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele peab suvine diislikütus vastama Eestis C-klassi nõuetele ehk siis võttes arvesse meie geograafilist asukohta ja suve, mis teinekord üllatab oma jahedusega, peab suvine diislikütus pidama vastu kuni -5°C ilma puhul ja seda see C klass tähistab. 
 
Talvine diislikütus on ettenähtud kasutamiseks arktilises või karmi kliimaga piirkondades, mistõttu talvine diislikütus jaguneb viite erinevasse klassi ja seda tähistatakse numeratsioonina nullist neljani (0-4). Null tähistab külmakindlust kuni -20 kraadi; üks vastab -26 külmakraadile, kaks -32 külmakraadile, kolm -38 külmakraadile ja neli juba -44 külmakraadile. Meil Eestis on kohustus müüa talveperioodil klass1 nõutele vastavat talvist diislikütust külmakindlusega vähemalt -26 kraadi.
 
Millal talvised diislikütused Eestis tanklatesse jõuavad?
1. oktoobrist kuni 30. novembrini teevad kütusemüüjad ettevalmistusi, et diiselmootoriga sõidukite omanikud saaksid aina külmakindlamat diislikütust tankida. Tegemist on kahekuise üleminekuperioodiga, mil tanklates tuleb suvine diislikütus talvise vastu vahetada. Üleminekuperioodil vahetame C klassi diislikütuse esmalt F klassi vastu. F on suvise diislikütuse viimane klass, mille külmakindlus on kuni vähemalt -20 kraadi. Üleminekuperioodi teisel poolel hakatakse tanklatesse tarnima arktilisse Põhjamaa kliimasse mõeldud talvist diislikütust eesmärgiga, et hiljemalt 1. detsembriks oleks diislikütus kõikides tanklates vahetunud talvise diislikütuse nõuetele vastava kütuse vastu.
 
Eestis kehtestatud nõuete järgi peab alates 1. detsembrist olema tanklates müügil talvine klass 1 nõuetele vastav diislikütus, mis talub külmakraade kuni vähemalt -26 kraadi, ent kui õues paugub käre pakane, siis tarnime Alexelas kliendi kaitseks tanklatesse klass 2 nõuetele vastavat diislikütust, mille külmakindlus on juba vähemalt -32 kraadi. 
 
Miks tuleb diislikütusega sõitjal paak täis hoida? 
Nii bensiini- kui ka diiselmootoriga autode korral on väga oluline hoida auto kütusepaak talveperioodil võimalikult täis ning tankida tihedamalt. Küsimusele „miks“ on lihtne vastata. Seda põhjusel, et vältida kondenseerumise tagajärjel vee sattumist kütuse hulka, mis võib mõjutada mootori tööd. Eriti tähelepanelikud peavadki aga olema diiselmootoriga autode omanikud, sest miinuskraadidele mittesobiliku suvise diislikütuse tankimisel ummistub auto kütusefilter, mistõttu ei ole võimalik automootorit käivitada.
Panen siinkohal kõikidele diiselmootoriga sõidukite omanikele südamele, et kui auto on mõni aeg seisnud ja kütusepaagis on veel suvine diislikütus, siis tasub paak tühjaks sõita ja üleminekuaja diislikütus paaki tankida. Hea teadmisena tooksin siin välja, et näiteks gaasilistel kütustel ei ole vahet, kas on talv või suvi. Paremaks illustreerimiseks meenutan, et raskeveokitele mõeldud LNG-autogaas, mis on ju veeldatud, mahajahutatud maagaas, selle kütuse enda temperatuur on -160°C juures. Seega kõik need sõidukiomanikud, kes sõidavad CNG-surugaasil või LPG-autogaasil ei pea ka kõige krõbedamat talve pelgama.