Viiger on ilmselt maailma väikseim hüljes. Meres on reegel, et paksuses peitub edu. Nõnda on sündides vaid kassisuurune ja täiskasvanu sajakonna kiloga viiger hüljeste mõõdupuul tõeline kribu. Puuduvad kilod tuleb tasa teha nutikuse ja usinusega. Kogu aeg.

Ta on hüljeste seas pigem seikleja, kelle avastusretked viivad sageli merekitsustesse, fjordidesse ja jõgesid pidi isegi sügavale sisemaale. See eluviis on nad toonud ka Põhja-Jäämerest Läänemerre. Kohe, kui jääaja liustik meie aladelt 10 000 aastat tagasi sulas, olid viigrid uue mere esimeste püsiasukate seas. Veel enne, kui inimene söandas end nii kaugel Põhjalas sisse seada.

Möödunud aastatuhanded on olnud Läänemere viigritele suureks väljakutseks, kuna maastikud on muutunud ja kunagisest ookeani lahest kujunes täiesti uus, mageveeline meri. Taganemise Jäämerre tegi võimatuks merest tõusnud Karjala. Sadakond aastat tagasi ületas inimese tegevus Läänemere ruumis merelooduse taluvuse piiri ja elustik hääbus kiiresti – algselt  veerand miljonit viigerhüljest viidi paari inimpõlvega väljasuremise künnisele. Kaasaja pehmed talved vähendavad selle Arktikast pärit looma taastumisvõimalusi. Mida me saaksime teha, et viiger meie meres siiski ka tulevasteks sajanditeks püsima jääks?

Vaatamata aastatuhandeid kestnud kõrvu elamisele ei tea me tegelikult, milline on nende loomade edu võti. Tehnika areng, mis on looduselt kohati tema väe võtnud, võimaldab samas aga tipptehnoloogiaid nende mõistatuste lahendamiseks rakendada. “Viigrihüpe”, Alexela Groupi ja sõprade ühine ettevõtmine toetab kõige kaasaegsemate meetodite rakendamist. Me anname vahendid parimate võimalike teadmiste leidmiseks Läänemere avarustelt.

Eesti hülgeuurijad on juba veerand sajandit viigrite saladuste jälil. Koos “kingime” hüljestele kaasaegsed jälgimisseadmed, mis koju helistades täidavad lünki senistes teadmistes. Jälgi meie kodulehte, jagame siin avastatut ka teiega.


Mart Jüssi

Vaata pilti